Juustukuningate poes müüdi sinist juustu. Kui täpne olla, siis oli selle nimeks sinine pestojuust, aga see polegi nii tähtis. Oluline oli selle värv…

See oli nii uskumatult sinine, et  lausa sööbis mällu ja pani mõtlema, millega see küll nii siniseks on saadud.

Igatahes kui enne Vabariigi aastapäeva läks isamaalise suupistevaagna tegemiseks, siis algas pingeline mõttetöö, millised komponendid sinna vaagnale võiksid sobida.  Millised oleks need suupisted, mis sobiksid oma olemuselt, maitselt, kujult, värvilt jne.

Oli ilmselge, et isamaalisel suupistevaagnal peab olema kilu,  rukkileiba ja vutimune.  Aga vaagen peab ju ka visuaalselt kaunis olema… Miski peab andma värvi… Ja kirsstomatid seekord ei sobi…

Ja siis meenuski see lipusinine juust.  Edasine läks juba ludinal. Vaagen sai tehtud, pildistatud  ja Facebook’is välja loositud. Seda postitust jagati 600 korda!

Aga kogu loo puänt oli hoopis see, et paar päeva hiljem oli sinine pestojuust Juustukuningate poest otsa lõppenud.  Nähtavasti tehti suuremal hulgal isamaalisi suupisteid.